Kõige suurem soojuskadu tööstushoonetes tekib tavaliselt:
katuse kaudu (soe õhk liigub üles),
välisseinte kaudu,
hoone avauste kaudu, suured väravad ja uksed,
külmasildade kaudu (postid, talad, liitekohad).
Enne tööde alustamist on mõistlik teha energiakontroll või termokaamerauuring, et mitte soojustada „pimesi“.
Tööstushoonetes ei piisa ainult heast soojapidavusest. Arvesse tuleb võtta:
niiskustaluvust (eriti tootmis- ja laoruumides),
tulepüsivust,
mehaanilist tugevust,
Isegi paks soojustuskiht ei aita, kui:
liitekohad pole korralikult tihendatud,
konstruktsioonid lõikavad soojustuskihi läbi,
aurutõke on valesti paigaldatud.
Külmasillad = kõrgemad küttekulud + kondensatsioon + hallituse risk.
Katuse soojustamine annab sageli suurima kokkuhoiu.
Oluline on:
piisav soojustuse paksus,
aurutõkke korrektne asukoht,
veeäravool ja niiskuse ärajuhtimine,
Suured seinapinnad on suure soojuskao põhjuseks, kuid soojustamisel suure kokkuhoiu potentsiaaliga.
Tuleks analüüsida ja hoolikalt läbi mõelda:
kas soojustada seest või väljast,
tuleohutusnõuded (eriti tootmishooned),
Sageli alahinnatud, aga väga olulised:
tõstuksed ja laadimisväravad peavad olema soojustatud ja tihedad,
automaatika, mis ei hoia ust lahti kauem kui vaja,
vajadusel õhukardinad.
Pärast soojustamist:
väheneb loomulik õhuvahetus,
suureneb kondensatsiooni oht.
Seega:
kontrolli, et ventilatsioon oleks piisav,
vajadusel kasuta soojustagastusega süsteeme,
Kõige tähtsam küsimus: milleks hoonet kasutatakse?
ladu, tootmishoone, külmladu,
kas hoone on 24/7 kasutuses või hooajaliselt,
kui kiiresti investeering peab end ära tasuma.
Mõnikord on mõistlikum osaline soojustamine (nt ainult katus ja väravad) kui kõik korraga, selleks aga tuleb konsulteerida asjatundjatega.
Multipur OÜ